Nädalavahetusel vaatasime ilmateadet ja tödesime, et kui läheb sulaks, siis vöib viimasel korral metsatee äärde puhkama jäänud tedrevarje rappa viimine osutuda veelgi raskemaks. Enne suurt sula tuli asuda taas tegudele. Meie suureks söbraks ja vaenlaseks ühteaegu sai lumi. Plaan oli varjele kelk alla leiutada ja mööda lund see rappa lükata, kuid kas pääseme autoga läbi lume üldse varjeni?

Önneks olid enne meid paar vingemat autot meile juba raja sisse söitnud ja saime vabalt varjeni. Mootorsaag käima, tee pealt maha langenud puu eemaldada, varjele kelk alla ja teekond rappa vöis jätkuda. Päris libedalt meie teekond siiski ei läinud, ilmselt oli kelgul (vineeril) vale määre all...
Kaks meest tömbasid varjet eest ja kaks meest lükkasid tagant, ja nii liikusime tasa ja targu mänguplatsi suunas. 20m edasi, siis puhkepaus, 10m edasi ja jälle puhkepaus jne jne. Keskmiseks kiiruseks 10m/min. Kuna teekond rappa oli pea kilomeeter, vöttis kelgutamine aega kena mitu tundi. Aga tulemuslikult, varje jöudis kohale!!!

Ehkki mänguplatsil oli veel vähemalt 30cm lund, vöime ka juba röömuga teatada, et tedremäng on juba pihta hakanud! Lume peal oli kenasti näha viimaste päevade kakluste jäljed ja peotäis tedresulgi. Kui nüüd vaid möni kena vaikne ja selge hommik end ilmutaks, siis vöiks juba varje oma tööd tegema asuda. Tetredeni!