Nagu juba varem kirjutatud, siis meie suurepärase vana mänguplatsi ääres alustati uuesti turba freesimisega ning meie aeg seal sai läbi. Juba eelmisel aastal sai valmis otsitud ka uus sobib mänguplats, kuhu varje paika sättida. Loomulikult on ka uue platsi puhul olemas peamine mugavus - hea ligipääs. See tähendab turvatunnet huvilistele ja vähem rappa eksimist :)

Enne lume tulekut sai raba äärde viiv tee, mis oli vaikselt kinni kasvama hakanud, ka trimmeriga üle käidud ning nüüd viib kena metsatee vaid 300m kaugusele varje uuest asukohast.

Möödunud nädalavahetusel otsustasime pundiga koos juba paika viia seni talvekorteris puhanud tedrevarje, sest eelmine aasta hakkasid tedred juba märtsi alguses platsi külastama. Lisaks tuli arvestada ka sellega, et lumeolud tundusid minevat keerulisemaks, kui nad tol hetkel olid. Ehkki ka laupäeval oli teada, et metsatee saab olema lumine, sai varje ikkagi käru peale töstetud ning 4x4 linnamaasturiga raba poole söitma hakatud.
Maantee pealt metsateele pöörates saime juba aimdust, et see teekond edasi saab raske olema. Mida rabale lähemale, seda keerulisemaks muutusid olud ja ühtäkki... olimegi pöhja peal kinni. Linnamaastur on ikka linnamaastur, no mis sa ära teed...

Sealt edasi ei olnud meil nagunii vöimalik söita, sest viimaste raske lumega sulailmade töttu oli tee peale langenud ka üks suurem puu, mis tuleb meil edaspidi tükkideks saagida. Kuna varje oli juba nii kaugele taritud, otsustasime ta jätta metsatee äärde paremaid aegu ootama ehk kas lume sulamist, vöimsamat neljarattalist vöi suuremat meeste punti. Vähemalt saime seekord kasvatada lumerookimismusklit ja harjutada tagurpidi söitmise oskust.

Uut seiklust ei pea ilmselt kaua ootama, sest nüüd katab maad pea poolemeetrine lumekiht, kuid varje on tarvis enne märtsi siiski paika vedada. Uute seiklusteni!