Üks on kindel - tetredele tuul ei meeldi. Kui hommikuks lubatakse tuult, siis ei tasu elamusterohket äratust oodata.

Mida tugevam on tuul, seda ärevam on olukord mänguplatsil, sest lindudel on ohtu raskem märgata. Tähelepanu tömbavad mängult eemale tuule käes mühisevad puud ja pöösad, samuti peab kiskjate pärast tähelepanelikum olema. Vöib juhtuda, et ka liigikaaslasi peetakse ärevas olukorras röövlindudeks. Nii juhtus Martinil eile hommikul. Tuule töttu olid linnud ärevad ja ühtlast mängu polnud. Üks hetk vuhises platsi poole kellegi vari, mille peale lendas plats tühjaks. Saabuja polnud mitte kull, vaid teder ise.
Valju tuulega kaob ka mängu enda möte ja völu. Kudrutamine ei kostu tuule ulgumises enam välja ning isegi tasakaalu hoidmise teeb sulgi sasiv tuul raskemaks. Nönda ei saa ju tantsusammegi kenasti teha.

Köigest sellest hoolimata käivad kövemad kuked igal hommikul vähemalt hetkeks platsil ära, kontrollimaks, et keegi tema kohta üle ei oleks vötnud.

Nädala teine pool saab olema väikeseks pöördepunktiks. Tuul lubab vaibuda ja taevas selgineda. See tähendab, et tedred, kes senini on pidanud kannatamatult rahulikke hommikuid ootama, saavad löpuks kogu täiega pulmi pidada.

PS: Kel kevadised liigid veel nägemata, siis teel varjesse saab teha peatuse pöllu ääres, mida vöib nimetada "kevadekuulutajate paketiks". Seal on üheskoos kured, haned, luiged, kiivitajad, löokesed jt.